Ettevõtlusvormid

Siit lehelt leiad vastused alljärgnevatele küsimustele:
Kes on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)?
Kes on vabakutseline loovisik?
Mis on osaühing (OÜ)?
Mis on aktsiaselts (AS)?
Mis on täisühing (TÜ)?
Mis on usaldusühing (UÜ)?
Mis on tulundusühistu?
Mis on mittetulundusühing (MTÜ)?
Mis on sihtasutus (SA)?

Kes on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)?
FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE on enda majandustegevusest andnud teada Eesti Maksu- ja Tolliametile või registreerinud ennast Äriregistris. Teenitud tulult makstakse makse.
FIE võib palgata ka töötajaid ja toimida sarnaselt teistele ettevõtlusvoridele, kuid maksusüsteem on erinev. FIE vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.
Vaata lisaks Aktiva.ee leheküljelt – Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)

Kes on vabakutseline loovisik?
Vabakutseline loovisik teenib elatist oma loomingu müügiga ja maksab FIE kombel oma maksud ise, aga ettevõtjaks teda seejuures ei nimetata. Vabakutseline loovisik ei pea ennast sellisena üheski registris registreerima ja ta ei pea ka tingimata mõne loomeliidu liige olema. Tulu- ja sotsiaalmaksuseaduses laienevad vabakutselisele loovisikule registreeritud FIE-de kohta kirjapandud sätted.
Vaata lisaks ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna artilklit, SIRP 09.01.2009 “Vabakutselised loovisikud anno 2009″

Mis on osaühing (OÜ)?
OÜ on sobivaim vorm väike- ja keskmise ettevõtluse jaoks. OÜ on piiratud vastutusega äriühing. OÜl on algkapitali nõudeks 40 000 krooni. Algkapital võib koosneda nii rahalisest kui mitterahalisest sissemaksest (seadmed). Mitterahalise sissemakse hindab kuini poole osakapitali mahu suuruselt juhatus. Suurema mahu korral audiitor. Kui OÜl on algkapital 40 000 ja on vaid üks omanik/osanik, siis kuulub sellele ühele osanikule üks osa, mille väärtus on 40 000 krooni. Kahe ja enam osaniku korral jagunevad osad ja osa väärtus vastavalt osanike kokkuleppele.
Näide: Tõnu, Toomas ja Karin asutasid OÜ ja nende osalus jaguneb: Tõnu 1 osa väärtuses 10 000 krooni, Toomas 1 osa väärtuses 25 000 krooni ja Karin 1 osa väärtuses 5 000 krooni.
OÜl on juhatus ja vajadusel ka nõukogu. 1 omaniku/osaniku korral on OÜl juhataja. Osanike häälte arv koosolekul on võrdeline nende osade suurusega. Vajalik on koostada ja esitada majandusaasta aruandeid.
Vaata lisaks Aktiva.ee leheküljelt – Osaühing (OÜ)

Mis on aktsiaselts (AS)?
AS on piiratud vastutusega äriühing nagu ka OÜ. Erinevus on selles, et ASil on aktsionärid (OÜl osanikud) ja minimaalseks aktsiakapitali suuruseks 400 000 krooni. ASil ei ole osanikke, on aktsionärid. Igal aktsionäril on teatud kogus aktsiaid, mis annab hääleõiguse ettevõtte tegevuse üle otsustamisel ning tulude jagamisel.
Vaata lisaks Aktiva.ee leheküljelt – Aktsiaselt (AS)

Mis on täisühing (TÜ)?
Tegu on äriühinguga, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad kõik ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga. Puuduvad põhikiri ja formaalsed juhtorganid.
Vaata lisaks Aktiva.ee leheküljelt – Täisühing (TÜ)

Mis on usaldusühing (UÜ)?
UÜ on äriühing, milles kaks või enam juriidilist või füüsilist isikut tegutsevad ühise ärinime all. Vähemalt üks neist on täisosanik, kes vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga, ning vähemalt üks osanik on usaldusosanik, kes vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.
Puuduvad põhikiri ja formaalsed juhtorganid.
Vaata lisaks Aktiva.ee leheküljelt – Usaldusühing (UÜ)

Mis on Tulundusühistu?
Tulundusühistu asutamist reguleerib lisaks äriseadustikule ka tulundusühistuseadus.
Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: tarbijate või muude hüvede kasutajatena; hankijatena; tööpanuse kaudu; teenuste kasutamise kaudu; mõnel muul sarnasel viisil.
Tulundusühistuna tegutseb nt Eesti Tarbijaühistute Keskühistu (ETK), kuhu kuuluvad liikmetena erinevad ühistud üle Eesti.
Vaata lisaks Aktiva.ee leheküljelt – Tulundusühistu

Mis on Mittetulundusühing (MTÜ)?
MTÜ on isikute vabatahtlik ja kasumit mitte taotlev ühendus, mille võib luua avalikes huvides ehk kogu ühiskonna heaks tegutsemiseks või ka väiksema seltskonna huvide eest seismiseks. MTÜ eesmärgiks või põhitegevuseks ei või vaid olla äri, ehkki tulu teenimine on teatud tingimustel lubatud.
MTÜ asutajateks ja liikmeteks (minimaalselt kaks) võivad olla nii füüsilised (sh alla 18aastased) kui ka juriidilised isikud. Luua võib kaheliikmelise ühenduse või tuhandete liikmetega MTÜ, mil tuleb juhtimine ja otsuste vastuvõtmise kord eriti hästi läbi mõelda. Samas pakub lai liikmeskond MTÜle rohkem legitiimsust ja jõudu.
Vaata lisaks Justiitsministeeriumi kodulehelt – Kasulik info mittetulundusühingu kohta
Vaata lisaks – Mittetulundusühingu (MTÜ) asutamine

Mis on sihtasutus (SA)?
SA on mingi eesmärgi saavutamiseks või sellel eesmärgil tegutsemiseks loodud eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid. Seadus väidab küll, et SA on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, ent SA võib luua ka muuks tegevuseks, kui soovitakse suuremat läbipaistvust ja kontrolli – SA-le on kohustuslikud nõukogu ja audiitor.
SA võivad asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut, samuti võib SA asutada testamendi alusel.
Vaata lisaks – Sihtasutuse (SA) asutamine