START!
Start.artun.ee on ettevõtlus- ja karjäärialane infoportaal Eesti Kunstiakadeemia liikmeskonnale. Siit leiate teavet, materjale ja viiteid intellektuaalomandi, ettevõtluse, karjääri, praktika ja projekti-juhtimisega seotud teemadel.
start.artun.ee Facebookis
EKA Portfooliod

Intellektuaalomand

Mis on intellektuaalomand?

Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand on õigused inimese loometöö tulemustele. Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO) asutamise konventsioon sätestab, et intellektuaalne omand sisaldab õigusi seoses:
– kirjandus-, kunsti- ja teadusteostega
– esitajate poolt teoste ettekannetega, fonogrammidega, raadio- ja televisioonisaadetega
– leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades
– teaduslike avastistega
– tööstusdisainilahendustega
– kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimedega ning tähistega
– kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu ja kõiki teisi õigusi mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades.

WIPO konventsiooniga on ühinenud 183 riiki, sealhulgas Eesti Vabariik 1994. aastal.

 

Vastavalt väljakujunenud praktikale jaotatakse intellektuaalne omand kolmeks:
1. autoriõigus,
2. autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused,
3. tööstusomand

 


Mis on autoriõigus?

Autoriõigus objektiivses mõttes on õigusnormide kogum, mis reguleerib teose loomisel ja kasutamisel tekkivaid õigussuhteid. Autoriõigus subjektiivses mõttes on on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum.

 

- Autori isiklikud ehk moraalsed õigused on autorist lahutamatu, tekivad teose suhtes ning tagavad autorile suure kontrolli oma teoste üle.
Autori isiklikku õigus ei ole võimalik müüa ega muul viisil võõrandada.
Autori isiklikud õigused on järgmised:
– õigus ülduse ees esineda teose loojana ja seda nõuda teistelt isikutel (õigus teose autorsusele);
– õigus valida viis autorinime kasutamiseks, kas kodanikunimena, varjunimena vms (õigus autorinimele);
– õigus teha ise või lubada või keelata teistel isikutel teha teoses, teose pealkirjas või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi (õigus teose puutumatusele);
– õigus lubada või keelata lisada oma teosele teiste autorite teoseid (õigus teose lisadele);
– õigus vaidlustada mis tahes moonutusi või ebatäpsusi teoses, selle pealkiras või autorinime tähistamises ja õigus vaildustada teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autiru au ja väärikust (õigus auroti au ja väärikusele);
– õigus ise otsustada, millal on teos üldsusele valmis esitamiseks (õigus teose avalikustamiseks);
– õigus oma avalikustatud teost täiendada ja parandada (õigus teose täiendamisele);
– õigus nõuda teose kasutamise lõpetamist (õigus teos tagasi võtta);
– õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt.

 

Näide: Luues maalikunsti teost on maali looja autor ja tal on õigus üldsuse ees esineda loojana, samuti on tal õigus otsustada, mil viisil ta tähistab oma maali (signeerib kodanikunime, varjunime või jätab üldse signeerimata) Samuti on autoril õigus muuta maali, selle tähistust või teha mistahes muudatusi maalis endas ja otsustada millal on maal nii valmis, et seda võib avalikustada. Autor võib teatud juhtudel oma maali muuta või täiendada või nõuda maali kasutamise lõpetamist. Nimetatud õigused kehtivad kõikide autorite suhtes olenemata teose liigist (disain, graafika, heliteos, raamat jne) Need õigused on võõrandamatud ja autorist lahutamatud, sellepärast nimetatakse neid isiklikeks õigusteks.

 

- Autori varaline õigus võimaldab teose autorile loodud teose eest saada sissetulekut.
Varaline õigus on äriobjekt ehk varalise õiguse rahalisel loovutamisel ehk litsentsi andmisel on õigus saada autoritasu.
Varalised õigused jagunevad:
– õigus teose reprodutseerimisele ehk kopeerimisele (hõlmab kõiki kopeerimisviise);
– õigus teose levitamisele;
– õigus teost avalikult esitada;
– õigus teost tõlkida;
– õigus teha teosest kohandusi;
– õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke;
– õigus teost üldsusele näidata või edastada;
– õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks

 

Näide: Varaline õigus annab maali autorile võimaluse teenida tulu maalist koopia (reprodutseerimine) tegemise või levitamise eest. Näiteks kui keegi soovib maali kasutada särgil, kruusil, plakatil vms, siis antakse kasutajale luba (litsents) maali kasutamiseks raha eest. Selleks sõlmitakse litsentsileping, milles sätestatakse üpris konkreetselt kas maali võib kasutada särgil, pluusil, kruusil või kuskil mujal. Samuti peab litsentsilepingusse märkima, kas antakse õigus maali ainult reprodutseerida ja levitada või lubatakse maali pluusi peal ka töödelda ja kohandada. Sätestama peaks ka millisel territooriumil maaliga pluuse müüa võib ja millisel perioodil seda teha võib (tähtaeg).

 


Mis on autoriõigusega kaasnevad õigused?

Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused tekivad:
– teose esitajal
– fonogrammitootjal
– raadio- ja televisooniorganisatsioonil
– filmi esmasalvetuse tootjal
– isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või suunab üldsusele varem avaldamata teose
– isikul, kes annab välja aurotiõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande

 


Mis on tööstusomand?

Tööstusomand on üldmõiste, mis tähistab õigusi patentsetele leiutistele, mikroorganismi tüvedele, kasulikele mudelitele, kauba- ja teenindusmärkidele, tööstusdisainilahendustele, geograafiliste tähiste kasutamisele, mikrolülituste topoloogiatele, uutele taimesortidele ja kaitsele kõlvatu konkurentsi vastu. Kõigi nende tööstusomandi objektide suhtes kehtivad eraldi seadused.
Tööstusomand erineb autoriõigusest ja autoriõigusega kaasnevatest õigustest selles, et need õigused ei teki loomise momendist alates automaatselt, vaid nende omandamiseks tuleb esitada Patendiametile menetlemiseks vastavad taotlusmaterjalid.

 

 

Näide: Eestist võib tuua näite, kus üks toode on kaitstud kolme erineva võimalusega. Näiteks trenazöör (nn grossing), mida kasutatakse jõu, vastupidavuse ja koordinatsiooni arendamiseks on kaitsud väliskujundusena ehk tööstusdisainlahendusena (vt www.epa.ee registreeringu nr 00398), kasuliku mudelina (avaldatud kasuliku mudeli lehes nr 4, 2004) ning kombineeritud kaubamärgina (registreeringu number 32782). Sama võib kasutada iga toote puhul, millel on piisavalt originaalne väliskujundus, toode on uudne ja omab mingit uut insenerilahendust.

 


Mida kaitstakse autoriõigusega?

Autoriõigus kaitseb kirjandus,- kunsti- ja teadusteoseid.

 


Mida ei kaitsta autoriõigusega?

Autoriõigusega ei kaitsta ideid, kujundeid, mõisteid, teooriaid, protsesse, kontseptsioone, printsiipe, avastisi, leiutisi, rahavaloominguteoseid, õigusakte, haldusdokumente, kohtulahendeid ja nende tõlkeid, päevauudiseid, fakte ja andmeid ja riigi ametlikke sümboleid.

 


Millele peab vastama teos, et autoriõigus seda kaitseks?

Teos peab olema kirjandus, -kunsti või teadusteos, originaalne ja väljendatud objektiivses vormis. Autori originaalne teos tähendab, et teos on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Teos ei tohi olla üks-üheselt kopeeritav ega äratuntavalt sarnane juba olemasoleva teosega. Autoriõigus kaitseb objektiivses vormis väljendatud teost (käsikiri, salvestis) ja teos peab olema selles vormis tajutav ja reprodutseeritav. Autoriõigus ei kaitse muid teoseid, kui kirjandus-, kunsti või teadusteoseid.

 


Millal autoriõigus tekib?

Autoriõigus tekib teose loomisega ehk ideele konkreetse vormi andmisega. Autoriõigus tekib ka ka teose loomise vaheetappide resultaatidele (nt joonis, raamatu peatükk jne).

 


Kas teost peab autoriõigusega kaitsmiseks registreerima?

Autoriõiguse tekkimiseks ei nõuta mingeid formaalsusi. Teost ei ole vaja registreerida, deponeerida või lisada mingeid spetsiifilisi märke (c). Nõukogu Liidu ajast on arvamus, et teose peaks registreerima kuskil asutuses. Nagu oli eespool märgitud registreeritakse ainult tööstusomandit (kaubamärgid, tööstusdisainlahendid, patendid)..

 


Kuidas autoriõigusega kaitstud teost märgistatakse?

Autoriõigusega kaitstud teost ei märgistata kuidagi, piisab teose signeerimisest enda nimega. Keelatud ei ole märgi (c) (copyright) kasutamine, kuid õiguslikku tähendust märgil ei ole.

 


Millisel juhul saab teost vabalt kasutada, ilma et tuleb autori käest luba küsida ja tasu maksta?

Õigus teise autori teost kasutada ilma luba küsimata ja tasu maksmiseta on järgmised:
– isiklikeks vajadusteks (välja arvatud arhitektuuriteosed, piiratud tiraažiga kujutava kunsti teosed, elektroonilised andmebaasid)
– teose kasutamisel õppe- või teaduslikel eesmärkidel
– informatiivsel eesmärgil
– õigusemõistmise eesmärgil

Eeltoodud õigused ei laiene arvutiprogrammidele, kui eraldi teostele.
Alati võib kasutada kellegi teost või osa sellest oma õppetöös (kursusetöö, lõputöö vms), samuti kodus oma isiklikeks vajadusteks (muusikat võib internetist alla tõmmata ja seda kuulata, kuid seda kellelegi edasi anda ei tohi). Ajalehed võivad kasutada motiveeritud mahus informatiivsel eesmärgil autori teost, kui see on vajalik info edastamiseks.

 


Kui kaua kestavad autoriõigused?

Autoriõigus kehtib autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma. Tööandja autoriõigus töökohustuste täitmise käigus loodud teosele kehtib 70 a. pärast teose õiguspärast avalikustamist. Samad põhimõtted kehtivad ka kollektiivsete teoste kohta. Anonüümselt ja pseudonüümi all avalikustatud teoseid kaitstakse 70 a. pärast teose õiguspärast avalikustamist.

 


Mis on plagiaat?

Plagiaat on võõra teose või teose esituse oma nimel üldsusele teatavaks tegemine. Plagiaat on karistatav kriminaalkorras. Plagiaati kohtab palju ülikoolis üliõpilaste teostes, kus üliõpilane jätab oma kursuse või lõputöös märkimata tsitaadi või lõigu autori. Plagiaadiks ei loeta mingi idee kasutamist erinevas vormis ehk idee on sarnane, kuid vorm erinev.

Kasulikud viited autorikaitse küsimustes:

Toetajad
Estonia pst. 7 / Teatri väljak 1 tao@artun.ee tel: 626 7345